Kui rahvusvahelised ettevõtted otsivad tarkvaraarenduse partnereid Euroopas, mõtlevad nad tavaliselt tavaliste kahtlusaluste peale: Poola, Ukraina, Rumeenia, Saksamaa. Eesti jõuab harva lühikesse nimekirja.
See on muutumas. Ning ettevõtete jaoks, kes Eesti arendustalendi avastavad, saab sellest sageli nende eelistatud sihtkoht.
Eesti arendusettevõttena, mis on töötanud klientidega kuues riigis, on meil esireas vaade sellele, mis teeb selle ökosüsteemi eriliseks — ning miks see üllatab järjekindlalt kliente, kes ootasid leida väikest, tähelepanuväärivamatut turgu.
Digitaalse infrastruktuuri eelis
Eesti ei ole riik, kellel juhtub olema hea tehnoloogia. See on riik, mis on ehitatud tehnoloogiale.
E-residentsus, X-tee, digi-ID, i-hääletamine — Eesti on ehitanud digitaalset avalikku infrastruktuuri alates 1990ndate lõpust. See tähendab, et Eesti arendajad ei tea mitte ainult, kuidas digitaaltooteid ehitada. Nad kasvasid üles ühiskonnas, mis toimib nende peal.
Kui palkad Eesti arendaja ehitama digitaalse identiteedi kontrollimise süsteemi, ei õpi ta kontseptsioone nullist. Ta on kasutanud digitaalset identiteeti alates teismeeast. Kui vajad kedagi, kes ehitaks turvalise, koostalitlusvõimelise valitsuse või finantssüsteemi, on ta elanud sellise sees kogu elu.
See sisseehitatud arusaam digitaalsetest süsteemidest — mitte ainult see, kuidas neid kodeerida, vaid kuidas inimesed neid tegelikult kasutavad — on midagi, mida ei saa pelgalt koolitusega korrata.
Kvaliteet koguse asemel
Eestis on umbes 1,3 miljonit inimest. Talendipõhi on väike võrreldes Poola või Indiaga. Kuid see, mida see mahult kaotab, kompenseerib tihedusega ja kvaliteediga.
Eesti ülikoolid toodavad tugevaid infotehnoloogia lõpetajaid ning riigi idufirmade ökosüsteem — Skype, Wise, Bolt, Pipedrive — on loonud kultuuri, kus maailmatasemel tarkvaratoodete ehitamine on tavaline, mitte erakordne.
Arendajad, kellega töötame, on tavaliselt veetnud aega ühes või mitmes neist ettevõtetest enne teenuseid pakkuva ettevõttega liitumist või iseseisvaks minemist. Nad toovad tootettevõtte standardid agentuuritöösse: koodiülevaatuse kultuur, automaattestimine, CI/CD torustikud ning ootus, et tarkvara peaks olema tootmisvalmis, mitte ainult demovalmis.
Ajavöönd ja suhtlus
Euroopa klientide jaoks asub Eesti EET ajavööndis (UTC+2), mis kattub hästi enamiku Euroopaga. USA idaranniku klientide jaoks on tööpäeva jooksul toimiv 7-tunnine kattuvus.
Kuid tegelik suhtluseelis on kultuuriline. Eesti on otsekohese, madala kontekstiga kultuur. Kui Eesti arendaja arvab, et su pakutud arhitektuuril on probleeme, ütleb ta seda. Ta ei noogutas ja naerata koosolekul, et siis midagi teistsugust ehitada.
See otsekohesus võib üllatada kliente, kes on harjunud diplomaatilisemate suhtlusstiilidega. Kuid tarkvaraarenduses, kus arusaamatused maksavad nädalaid ümbertegemist, oleme leidnud, et otsekohesus säästab palju rohkem aega, kui see maksab.
Inglise keele oskus on Eesti tehnoloogiatöötajaskonnas kõrge. Meil ei ole kunagi olnud projekti, kus keel oleks olnud takistus.
Kulude tegelikkus
Eesti arenduse hinnad ei ole Euroopas kõige odavamad. Need paiknevad keskmises segmendis — kallimad kui Ukraina või Rumeenia, odavamad kui Saksamaa või Skandinaavia.
Kuid maksumus tunni kohta ei ole maksumus funktsiooni kohta.
Näeme järjekindlalt, et Eesti arendajatega komplekteeritud projektid vajavad sama tulemuse saavutamiseks vähem tunde võrreldes odavamate alternatiividega. Vähem vigu, vähem arusaamatusi, vähem ümbertegemisi. Kui arvestad tarnimise kogumaksumust — mitte ainult tunnihinda — on Eesti meeskonnad konkurentsivõimelised iga turuga.
Üks meie FinTech klientidest töötas varem odavama turu meeskonnaga. Tunnihind oli 40% madalam, kuid projekt võttis kvaliteediprobleemide ja suhtluslünkade tõttu kolm korda kauem aega. Nad vahetasid meie meeskonna vastu ning lõpetasid sama ulatuse algses ajakavas ligikaudu sama kogumaksumusega.
Idufirmade ökosüsteemi efekt
Eestis on rohkem idufirmasid elaniku kohta kui peaaegu üheski Euroopa riigis. See loob keskkonna, kus arendajad puutuvad kokku kaasaegsete tootearenduse tavadega juba oma karjääri algusest peale.
See tähendab ka seda, et Eesti arendajad mõistavad tarkvara ärilist poolt. Nad ei kirjuta ainult koodi — nad mõtlevad kasutajakogemusele, ärimudelitele ja turuletuleku ajale. Nad on töötanud keskkondades, kus tarnimine loeb, mitte ainult tehniline elegants.
Selle mõtteviisi erinevus on oluline klientidele, kes soovivad arenduspartnerit, kes mõtleb nagu tootemeeskond, mitte kooditehas.
Mida kliendid meile räägivad
Kui küsime rahvusvahelistelt klientidelt, mis neid Eesti meeskonnaga töötamise juures kõige rohkem üllatas, on vastused järjekindlad:
- “Koodikvaliteet oli esimesest sprindist alates kõrgem kui oodatud.”
- “Nad vaidlesid vastu nõuetele, mis ei olnud mõistlikud, mis säästis meid vale asja ehitamisest.”
- “Suhtlus oli otsekohene — ei olnud staatuskoosolekuid, kus kõik on ‘graafikus’ ja siis üllatused tarnimisel.”
- “Neile läks korda ärialane tulemus, mitte ainult tehniline spetsifikatsioon.”
Kas Eesti sobib su projektile?
Eesti arendusmeeskonnad ei sobi igale projektile. Kui vajad 50 arendajat, kes töötavad hiiglasliku ettevõttesüsteemi kallal, ei pruugi talendipõhi olla piisavalt suur. Kui su peamine kriteerium on madalaim võimalik tunnihind, on teised turud odavamad.
Kuid kui vajad meeskonda 5 kuni 20 oskuslikust arendajast, kes ehitavad usaldusväärse toote, suhtlevad otsekoheselt ning hoolivad su ärilisest tulemusest — väärib Eesti su tõsist kaalumist.
Codelive on Tartu-põhine arendusettevõte 23 eksperdiga, kes teenindavad kliente enam kui 6 riigis. Alusta vestlust oma järgmise projekti kohta.